Kuidas arendada oma instinkte ja seeläbi ka soorituse efektiivsust?

Efektiivse instinktidel põhineva tegevuse saladus on järgmine – HARJUMUSED. Kuna suurem osa meie igapäeva elust on automatiseeritud ning aju otsib pidevalt võimalust, kuidas võimalikult mugavalt ja tuttavaid mustreid kasutades erinevates olukordades hakkama saada, siis on kasulik teada, kuidas need mustrid tekivad, kuidas neid muuta ning mis hetkel saab harjumusest instinkt.

Mis puutub sporti, siis 21. sajandi algusaastate üks edukamaid Ameerika jalgpalli treenereid Tony Dungy on öelnud, et sportlane hakkab tihti peale eksima siis, kui ta hakkab mõtlema. Kuid kuidas siis ikkagi tekitada endale häid harjumusi, et sooritus võistlustel oleks võimalikult efektiivne stabiilselt mitte üksikutel juhtudel.

Harjumused koosnevad kolmest etapist, millest esimene on ajend või tõuge, mis sunnib aju vastu võtma otsuse, milline on sobiv reageering ehk tegevus. Teine etapp on protsess ehk see tegevus, mis su aju õigeks peab, kui mingi olukord on tekkinud. Jällegi, me valime enamus kordi selle protsessi mis on mugav ja tuttav. Kolmas etapp on tulemus ehk tasu, mida sa saad oma tegevuse lõppedes.

Toon siia kohe lihtsa näite, et sa saaksid sellest perfektselt aru. Kui sa tunned et sa oled väsinud ja uimane, siis sa tahaksid juua kiirelt ühe kohvi või energiajoogi, et vabaneda uimasusest ning tunda end jälle elusalt. Kui see lihtne näide lahti mõtestada, siis ajend on väsimus, uimasus, mugav ja tuttav protsess on kohvi või energiajook ning sinu tasu on parem enesetunne. 

Kui sa tunned, et sa ei tahaks enam nii palju kohvi tarbida siis kuidas muuta oma harjumust? Esimene samm on arusaada, miks sa jood kohvi ning mis on selle ajend, teine samm on aru saada, mis on see tasu mis sa saad peale kohvi joomist. Kui ajend ja tasu on selged jääb üle vaid muuta oma tegutsemist ja luua uus muster. Tavaliselt kulub selleks aega vähemalt 21 päeva, et üks muster asenduks teisega. Ehk siis tahtes muuta oma halba harjumust tuleb aru saada ajendist ja tasust ning muuta rutiini. 

Vaatame seda sama ideed spordi juures. Kui sa mängid korvpalli näiteks, mis on väga paljude võimaluste mäng ehk siis igas olukorras on mitu varianti mida teha ning tihti peale on sul raskusi teha õige otsus siis head harjumused aitavad sul vältida valesid otsuseid. Kui sa seisad kolmepunktijoone taga ning ootad, et pall sinuni jõuaks ning ühel hetkel su meeskonnakaaslane söödabki palli sinu poole, siis mida tuleks tähele panna, et langetada õige otsus. Tavaliselt on sul 3 valikut, kas sa viskad peale, kas sa teed uue läbimurde või sa söödad palli edasi järgmisele võistkonnakaaslasele. 

Esimene asi, mida sa pead tähele panema on kus asetseb sinu enda kaitsemängija, kui tema on sinust kaugel, siis sa viskad peale. Kui ta on sul liiga lähedal siis sa teed uue läbimurde eesmärgiga korv visata või kaaslasele hea olukord luua. Kui su kaitse on kaugel siis sa viskad, see on lihtne. Kui su kaitse on sul lähedal ning visata ei saa, siis tuleb jälgida kas sinu meeskonnakaaslane su kõrval on paremal positsioonil ehk siis tema kaitse on sinu läbimurdeteel ees või mitte, kui on siis tuleb kõrvale sööta, kui ei ole, siis tuleb läbi murda, kui hakkad läbi murdma siis su ainus mure on abikaitse, sest kuna sa tegid läbimurde siis järelikult sinu kaitse oli nii peal sul et sa olid suutline temast mööda minema, saades mingisuguse eelise. Järgmine asi ongi aru saada, kus on teised kaitsjad, kas ma saan ise visata keskpositsioonilt või korvialt ehk kus on alumine abikaitse ehk pikk mängija või ma ei saa ise visata ning hoopis mu kaaslane on heas positsioonis kolmese taga mis tähendab et vastase kaitse on korvi alla kokku tõmmanud.

Kogu see näide illustreerib seda, kuidas leida ajendeid mille abil teha parim otsus. Kõikide ajendite tulemus ehk tasu on sama, visata korv. Protsess on erinev. 

Mis aga juhtub paljude mängijatega on järgmine – kui su kaitse on sinust 2 meetri kaugusel ja sööt tuleb välja siis tuleb visata mitte vahel visata ja vahel sööta ja vahel läbi murda. Alati viska, sest nii lood sa endale hea mustri mille abil õnnestuda tihti mitte vahel. Kui sa annad enda ajule pidevalt erinevaid signaale, siis tulebki hakata mõtlema mida ma nüüd teen kui teatud olukord esile kerkib ja seda sa ei taha. Sa tahad treenida oma aju reageerima alati sarnaselt kui teatud olukord tekib. See on oluline nii igas trennis kui ka mängus.

Kinnistunud harjumus ongi instinkt, mida rohkem sa harjutad ühte elementi samamoodi seda rohkem ta kinnistub ja seda rohkem ta muutub instinktiks ja seetõttu oled sa suuteline tegema lihtsaid asju kiiremini ja stabiilsemalt kui teine, kes pidevalt mõtleb mida ja kuidas teha.

Kui aju on suuteline eristama ajendeid, mida saab õppida näiteks vaadates oma mänge video pealt ja analüüsida oma tegevusi, ning lõpp-tulemus on selge – korvi viskamine, siis jääb vaid üle treenida ja lihvida.

Lihtsuses peitub võlu. Lihtne võib olla väga keeruline, et muuta midagi lihtsaks tuleb palju treenida ja korduseid teha.

Alusta juba täna!